Ah, Sevilla! See pole lihtsalt linn, see on tunne, elustiil. Ja selle elustiili südames tuksub kirglik armastus jalgpalli vastu, mis väljendub eriti tuliselt kahe kohaliku suurklubi, Real Betise ja Sevilla FC, vahelises vastasseisus. Seda tuntakse kui El Gran Derbit – Suurt Derbit – ja uskuge mind, see on palju enamat kui lihtsalt 90 minutit jalgpalli. See on linna ajaloo, kultuuri ja identiteedi peegeldus, sündmus, mis haarab kaasa iga sevillaano (Sevilla elaniku).
Kaheks jagatud linn rivaliteedi kütkes
Sevilla derbi juured ulatuvad tagasi 20. sajandi algusesse ning see rivaliteet on sügavalt põimunud linna sotsiaalsesse ja kultuurilisse kangasse. See pole pelgalt spordivõistlus, vaid pigem sotsiaalne fenomen, mis jagab peresid, sõpruskondi ja isegi naabruskondi. Ühel pool on rohevalged béticos, Real Betise toetajad, kelle kodu on Estadio Benito Villamarín. Teisel pool punavalged sevillistas, Sevilla FC fännid, kes kogunevad Ramón Sánchez-Pizjuáni staadionile. Nende kahe leeri vaheline kirg on käegakatsutav ja loob atmosfääri, mida olen ise kogenud ja mida on raske sõnadesse panna. See on elektriline, kaasahaarav ja täis puhast emotsiooni.
Mängupäevadel muutub kogu linn. Tänavad on täis laulvaid fänne, baarid sumisevad ootusärevusest ja õhus on tunda pinget. See pole üllatav, kui arvestada, kui sügavalt jalgpall siin eluga seotud on. Linnas, kus elab veidi alla 700 000 inimese, on kahel klubil kokku üle 90 000 liikme ja enam kui 200 ametlikku fänniklubi! See näitab ilmekalt, et jalgpall pole Sevillas pelgalt meelelahutus, vaid osa identiteedist. Olen näinud isegi pilte nunnadest, kes kirglikult oma lemmikmeeskonda toetavad – see illustreerib suurepäraselt, kui läbiv see rivaliteet siin on.
Hiljutine derbi, kus Real Betis alistas Sevilla Benito Villamaríni staadionil, oli selle kire suurepärane näide. See polnud Betise jaoks lihtsalt võit, vaid seitsmeaastase ootuse lõpp La Liga derbi võidule koduväljakul. Staadionil valitsenud atmosfäär oli kirjeldamatu – 58 538 fänni elasid kaasa igale hetkele. Ja see kirg ei piirdunud mängupäevaga: päev varem kogunes Betise treeningut vaatama uskumatud 46 731 inimest, samas kui Sevilla treening tõi kohale 15 231 fänni! Isegi kogenud mängijad nagu Isco, kes on võitnud Meistrite liiga viis korda, tunnistasid, et Sevilla derbi on «kõige erilisem mäng», mida nad kogenud on. Võidu järel toimunud pidustused meenutasid pigem suure tiitli võitmist, mis näitab, kui palju see mäng linnale tähendab.
El Gran Derbi unustamatud hetked ja Aafrika mõju
Kuigi El Gran Derbi ei pruugi alati pakkuda tehniliselt kõige lihvitumat jalgpalli, korvab selle kuhjaga mängu intensiivsus, emotsionaalne laeng ja ajalooline kaal. Iga derbi kirjutab uue peatüki sellesse lõputusse saagasse, luues kangelasi ja pakkudes unustamatuid hetki. Üks selline hiljutine näide oli 2025. aasta märtsi lõpus toimunud kohtumine, kus Real Betis võõrustas Sevillat. Kuigi Sevilla asus Ruben Vargase kiire väravaga juhtima, näitas Betis tõelist sisu. Johnny Cardoso viigistas seisu ning Cucho Hernandeze värav kindlustas Betisele magusa 2:1 võidu. Nagu Hernandez ise pärast mängu ütles: «Derbi see ei ole ainult punktide, vaid ka linna uhkuse küsimus. See võit on fännidele.» Need sõnad tabavad naelapea pihta – see on lahing linna au ja ülemvõimu eest.
Selle rivaliteedi ajalugu on täis säravaid individuaalseid esitusi ja märgilisi hetki, millesse on oma panuse andnud ka mitmed Aafrika jalgpallurid, rõhutades Sevilla kui kultuuride sulatusahju rolli ning linna geograafilist ja kultuurilist lähedust Aafrikaga. Kes võiks unustada Mali ründaja Frederic Kanoute kahte väravat Sevilla FC eest 2006/07 hooaja derbis, mis aitasid kindlustada 3:2 võidu teel kolme tiitlini sel hooajal? Või Nigeeria ääremängija Finidi George’i meisterlikkust Real Betise eest 1996. aasta detsembri derbis, mis aitas Betise 3:0 võidule ja kindlustas neile koha Euroopas, samal ajal kui Sevilla langes esiliigasse?
Veel üks meeldejääv hetk pärineb 2021. aasta märtsist, kui Maroko ründaja Youssef En-Nesyri lõi Sevilla FC eest 100. El Gran Derbi võiduvärava, kindlustades olulise võidu ja koha Meistrite Liigas. Samuti on Betise fännide mällu sööbinud Nigeeria poolkaitsja Nosa Igiebori 88. minuti viigivärav 2013. aasta aprilli derbis, mis päästis Betisele 3:3 viigi pärast 0:3 kaotusseisu jäämist – tõeline näide derbi ettearvamatusest ja võitlusvaimust. Aafrika talentide panus jätkub tänapäevalgi, kus Nigeeria mängijad Chidera Ejuke ja Akor Adams esindavad Sevillat ning Cedric Bakambu, Youssouf Sabaly ja Abdessamad Ezzalzouli mängivad Betise eest, rikastades mõlema klubi ridu ja lisades derbile rahvusvahelist vürtsi.
Rohkem kui mäng Sevilla hinges
Kokkuvõttes on El Gran Derbi palju enamat kui lihtsalt jalgpallimatš. See on Sevilla linna pulss, selle kultuuri ja identiteedi lahutamatu osa. See on lugu kahest klubist, mis on igaveseks seotud linna saatusega, ja nende vastasseis peegeldab sevillaanode kirge, uhkust ja elurõõmu. See on päev, mil linn jaguneb värvide järgi, kuid ühineb jalgpalliarmastuses. Olenemata sellest, kas olete tulihingeline jalgpallifänn või lihtsalt uudishimulik külastaja, soovitan soojalt kogeda Sevilla derbi atmosfääri vähemalt korra elus. See on elamus, mis jääb meelde kauaks ja annab aimu selle imelise linna tõelisest hingest. See on Sevilla jalgpallikultuur oma kõige ehedamal ja kirglikumal kujul.
